1. Pihustusruumi väljatõmbeventilatsioon. Pihustusruumi töökeskkonna säilitamiseks tuleks ventilatsiooni kiirust reguleerida vahemikus (0,25 ~ 1) m/s vastavalt tööohutuse ja töötervishoiu seaduse sätetele. Üldise pihustusruumi väljatõmbeõhu maht on suur ja lahustiauru kontsentratsioon on väga madal (selle mahuosa on umbes 10-3% ~ 2 × 10⁻¹%). Lisaks sisaldab pihustusruumi väljatõmbeventilatsioon ka osa pihustamise käigus tekkivast värviudu.
Selle tolmu (lakiudupiiskade) osakeste suurus on umbes (20–200) μm, suur tuul ei lenda kaugele ja võib põhjustada läheduses avalikku ohtu, aga takistada ka heitgaaside töötlemist, millele tuleb tähelepanu pöörata.
2. Õhukuivatusruumi väljatõmbeõhu ülesanne on enne värvimist, kuivatamist või sundkuivatamist katet töödelda, et osa lahustist kiles sujuvalt lenduks ja moodustuks hea kile. See on üldiselt värvimisruumi protsessi pikendus, milles heitgaas sisaldab ainult lahusti auru ja peaaegu üldse mitte pihustusvärvi udu.
3. Kuivatusruumi heitgaasid Kuivatusruumist väljuvad heitgaasid, sealhulgas värvimissüsteemi ja kütusesüsteemi heitgaasid. Esimene sisaldab kattekihis olevat lahustijääki, mis ei ole pihustuskambris ega kuivatuskambris aurustunud, osa lenduvatest komponentidest, nagu plastifikaator või vaigu monomeer, termilise lagunemise produktid ja reaktsioonisaadused. Viimast kasutatakse kütuse põlemise heitgaaside soojusallikana. Selle koostis varieerub olenevalt kütusest, näiteks raske õli põletamisel, mis sisaldab märkimisväärses koguses väävlit sulfitgaasi tootmisel, madala ahju temperatuuri korral, töö reguleerimise ja halva hoolduse ja juhtimise tõttu, mis on tingitud mittetäielikust põlemisest ja suitsust. Gaasikütuse kasutamisel on küll kõrge kütusekulu ja suhteliselt selge põlemise heitgaas, kuid seadmete madal hind, lihtne hooldus ja kõrge termiline kasutegur. Kui kuivatusruumis kasutatakse soojusallikatena elektrit ja auru, siis kütusesüsteemi heitgaase ei arvestata.
